IEEE 802.11n-2009

IEEE 802.11n-2009, tihti lühendatult 802.11n on Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituudi välja töötatud IEEE 802.11 standardiperre kuuluv traadita side võrgu standard, mis on 802.11a ja 802.11g edasiarendus.

802.11n töötab nii 2,4 GHz kui ka 5 GHz sagedustel ja kasutab nii 20 MHz kui ka 40 MHz ribalaiust. Lisaks kasutab 802.11n mitut antenni, et suurendada andmeedastuskiirust. Tema teoreetiline maksimumkiirus on 600 Mbit/s.^[1]

802.11 on IEEE standardite kogum, mis reguleerivad raadiovõrgu edastusmeetodeid. Neid kasutatakse sageli versioonides 802.11a, 802.11b, 802.11g, 802.11n ja 802.11ac, et pakkuda kodudes ja ettevõtetes traadita sidet. 802.11n arendamine algas 2002. aastal, seitse aastat enne selle avaldamist. 802.11n protokoll on nüüd avaldatud IEEE 802.11-2012 standardis.^[2]

↑ "Meraki White Paper: 802.11n Technology" (PDF) (inglise). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 3.11.2013. Vaadatud 9.01.2015.
↑ "IEEE 802.11-2012 - IEEE Standard for Information technology--Telecommunications and information exchange between systems Local and metropolitan area networks--Specific requirements Part 11: Wireless LAN Medium Access Control (MAC) and Physical Layer (PHY) Specifications" (inglise). Originaali (other) arhiivikoopia seisuga 1.05.2018. Vaadatud 30.04.2018.

[1] "Meraki White Paper: 802.11n Technology" (PDF) (inglise). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 3.11.2013. Vaadatud 9.01.2015.

[2] "IEEE 802.11-2012 - IEEE Standard for Information technology--Telecommunications and information exchange between systems Local and metropolitan area networks--Specific requirements Part 11: Wireless LAN Medium Access Control (MAC) and Physical Layer (PHY) Specifications" (inglise). Originaali (other) arhiivikoopia seisuga 1.05.2018. Vaadatud 30.04.2018.

[1]

[2]